Vereneeduse 가사

Külmad jäised kurjad, varjud pimedusekehad Kõlekeldritesse peitunud, hingenurkadesse tõrjutud Unes unetu, ärkvel säratu, minevikutaagaga koormatud Enese valesse, hirmu mähitud, surmaraskusest nõrkend Miski nii jõuetu ta piinatud silmades Kas see on valu ja tülgastus Unes unetu, ärkvel säratu, orjaveri" Enese valesse, hirmu mähitud, mu vangitorn" Miski nii närune ta söestunud mõtetes See vist argus ja teadmatus Lange, lange siis vari mu kohale, üheks, läbi mu kivist südame Sure, sure siis oma needuses, kui öökiusajad ümber voodi kogunevad Näljased deemonid tükkideks närivad, elusalt õgivad, põletavad On lõppemata teed ja katkend rajad, ootad kedagi, ootad midagi Seda teised ei tea, seda keegi ei mõista Siis teiselpool end vaatab varju nägu... (Teiselpool end sa arvad, seisab su surma vari) Lange, lange vari me kohale, läbi me kivist südame Sure siis oma needuses, sure hirmus-valedes Minu vari"mu kurjuse nägu, ja needus"me hullustus...