Текст песни Öösilmade Lõputus

Eelaegade algusest, ebamäärasest, ei veel sundinud-surnud Vees Kui sohhukasvand mustast verest, süvaöö Algtung bulbitseb-koguneb Toored uinuvad Jõusilmad, kui puhkav laavavulkaan Sihitu Ta olemus, ebamaine, lõputu mädakogu haisev Kas tunned ta roojasust endas, nii halastamatult süütu See Mudamullas hingetult koriseb, tühjusepiiritust vaikselt valitseb Alati ootel, igavesti valmis, süttima Saatanaleekidest Kooruvraev-mõttesädeme plahvatus, Ürgtrummide põrina saatel Kõikvõimas põhjatu Ta Lõputus, Elutule, naudingujanu ees Kõikvõimas põhjatu Ta Pimedus, Surmavõitluse, tarkusevalu teel...