Õõvaöö کے بول

Siin sügaval varjude viirastustes valitsevad saladuste vardjad Siin ronkade armee tumedustes langevad unistuste kandjad Vangikoopa pühitsetud sõgeduses voorivad kalmumäe lambad Roiskunud hauakääpa ussituses mõranevad elutahte sambad Põrgus sigiv ringikarglus – joomavines siuglev elutöö Paisub hingede salavargus – loivab kummituslik õõvaöö Kui vaikinud mehine sõjasarv, ei salva paganate ussisõnad Kui tuhmunud Kalevite väekarv, ei juhata kõukude sosinad Kivistunud hooliv hingejõud, seletamata tarkade ruunikiri Kui raugenud looduse maapõu, ei kosuta karske eluveri