Kevade کے بول

sel tunnil päike häbelikult avas silmad ja veidi üllatunud olevat ta näis sa tulid üle kaste-kastemärja aasa ja sinu pihud olid põllulilli täis sa tulid justkui maaja taevapiirilt su pikad juuksed tuules lehvisid nii tummana sind üksisilmi vaatasin kui oma käed sa minu ümber põimisid ma hetkeks, ainult viivuks, silmad sulgesin kui tõstsin pilgu olid põllulilled maas sa naerdes juba eemal,eemal silkasid ja sinu häälest kajas kogu lillerohke aas sa tulidjustkui maaja taevapiirilt su pikad juuksed tuules lehvisid nii tummana sind üksisilmi vaatasin kui oma käed sa minu ümber põimisid ja imelik - su igast jalajäljes sündis nii palju erinevaid õiekobaraid mis imeline tunne südamesse tungis ma nägin kevadet, sa ise olid see sa ise, sa ise olid kevade